Kuidas ma õunaäädikaga otsustasin terveks saada!
See ei puuduta nüüd otseselt minu miinuskolme projekti, aga kaudeselt küll. On ju teada õunaäädika tervistav mõju nii kehale, kui hingele.
Tegelikult ei tunnista ma mitte ühtegi "ühe ainsa toiduaine võlutoime" juttu, sest igasugune elus toit on meile kasulik - iseasi, kuidas seda tarvitada ja mismoodi kasvatada.
Aga tagasi õunaäädika juurde. Otsustasin iga hommik, vahetult peale ärkamist tarvitada klaasi leiget vett koos supilusikatäie õunaäädikaga, kuna ma tunnen pikemat aega oma kehas ülehappesust. See on mu vigase toitumise, vähese veetarbimise ja tubase elustiili tulem. Ja liiga happelises kehas on ka igasugused bakterid, parasiidid, põletikud ja muud tegelased platsis - ei aitäh! Õunaäädikas on väga hea ph neutraliseerija.
Mõeldud, tehtud. Leidsin kapist pooliku pudeli ja segasin hommikul vahetult peale ärkamist 1 spl äädikat leige vee sisse ja jõin ära. Või noh, pigem ma püüdsin juua. See oli ikka marukole. See oli nii ebameeldiv maitse, et ma hakkasin kahtlema oma projektis nimega õunaäädikas. Järgmine hommik olin niipalju targem, et segasin eelnevalt sooja veega 1tl mett, siis valasin klaasi leiget vett peale ja lisasin 1 spl õunaäädikat. Nooooh... harjumise asi, veidi libedamalt läks, aga ega ta tore ei olnud. Mõtlen siis nendele inimestele, kes väidavad, et nad aastaid seda teevad - no kurat, kuidas te suudate?!
Kuna ma tean, et tulemusi ei tasu oodata mitte enne paari nädalat, oli lõunapaiku saabunud iiveldustunne väga ootamatu. Süljevool ja vastik pahaolla tunne vaevas mitu tundi. Järgmine päev oli sama jama. Ostsin juba rasedustesti ja mõtlesin, et sooooh, nüüd siis sedapsi, eksole.
Aga kui tets ütles, et vot ei ole ikka küll sedapsi, hakkasin taipama, et asi on selles õunaäädikas.
Kolmas hommik koos meega võttes suutsin juba pea terve tassi ära juua ja ka iiveldus on väiksem. Neljas hommik jäi ka alles ainult pisike tilk ning iiveldust praktiliselt ei ole. Küll aga tunnen üle pika aja kõhukorinat ja nälga :) Miskit toimub. Kuna täna on alles neljas hommik, siis mul selles osas vägapalju kommenteerida ei olegi, kui vaid, et ootame-näeme!
Ahjaa - vahepeal otsustasin õunaäädika tervistavat mõju ka oma näonahal katsetada. Ooooo - šarmaaant! Toimib ja väga. Kuna mul kodus mitte ainsamatki poekosmeetikumi ei ole (va pesemisvahendid) ja ma teen iluprotseduure koguaeg koduste vahenditega, mis aga on veits mässamist, siis ma neid väga sagedasti teha ei viitsi.
Alustasin siis dušši all käimisega. Peale seda koorisin näo kasutatud kohvipaksuga. Kohvi on niipalju rasvane, et nahk jääb juba ainult sellest mõnus pehme. Siis määrisin mett niiöelda toitvaks maskiks peale. See peaks näos olema oma 10 minutit, aga ma ei viitsinud niikaua oodata, mul oli nahk soe ja see voolas maha - minu maksimumiks jäi vist 3 minutit :D Seejärel võtsin vatitupsu ja tupsutasin näo õunaäädikaga üle. (NB! Kids, dont try this at home!) :D Oikurja, kus kipitas - tahtsin hammastega kraanikaussi hammustada, terav kipitus läbis näonahka, aga kannatasin ära. Lõppeks möglasin omale kakaovõid näkku (mu ainsad näokreemid on rafineerimata kakaovõi ja sheavõi) ja nahk oli niiiiiiiiii pehme, võta või kaissu. See oli tõesti meelierutav kogemus :D
Aga kogu selle õunaäädika jutu lõppeks kopeerin siia tarka juttu õunaäädika kohta ka.
Veel mõned aastad tagasi seostus eestlastel äädikaga vaid kange 30% äädikas, mida sai panna supilusikaga süldi peale ja mille lõhn on paljudele ebameeldiv. Praeguseks on ka meie poeletid täis igasuguseid erinevaid äädikaid, millest populaarseimateks on õuna- ja palsamiäädikas.
Õunaäädikas või õunasiidriäädikas?
Läbivalt kasutatakse nii nimetust õunaäädikas kui ka õunasiidriäädikas, mistõttu jõuavad nii mõnedki kliendid poodi küsimusega: “Mis neil kahel vahet on?” Õige vastus on, et mitte midagi – ainuke konks on see, et siidriäädikat võib valmistada ka teistest puuviljadest või marjadest. Tavapäraselt kasutatakse siiski õunu, mis bakterite abil käärima pannakse. Nii muutuvad õuntes olevad suhkrud hapeteks ning saadakse äädikas.
Naturaalse õunaäädika saamiseks kääritatakse mahedalt kasvatatud õunu puidust vaatides. See tõstab purustatud õunte naturaalseid käärimisomadusi, mis erinevad poelettidelt leitavate rafineeritud ja destilleeritud äädikate omadest. Kui äädikas on käärinud, sisaldab see tumedat, hägust ja võrgutaolist bakterivahtu ehk sadet, mis on nähtav siis, kui seda rikkalikku pruunikat vedelikku vastu valgust vaadata.
Tihti filtreeritakse sade välja ja äädikas pastöriseeritakse, aga tervise seisukohalt on parim just filtreerimata ja pastöriseerimata äädikas.
Õunaäädika kasulikud omadused
Õunaäädikas on teada juba aastast 1058. See sisaldab ohtralt kolesterooli alandavat pektiini ning palju erinevaid mineraale, mis on organismi jaoks ideaalses tasakaalus. Eriti tuuakse välja kaaliumi, kuid leidub ka magneesiumi, kaltsiumi, väävlit ning rauda.
Õunaäädikas on hea organismi puhastaja ning ainevahetuse reguleerija. See annab energiat, tugevdab immuunsüsteemi ning pärsib bakterite vohamist, olles seega tõhus paljude tervisehäirete puhul. Ka sisaldab see palju antioksüdante, mis kaitsevad naharakke UV-kiirguse eest – nii aitavad õunaäädikaga salatikastmed suvel nahka päikese eest kaitsta. Paljud on saanud õunaäädikast abi kaalualandusel.
Välispidiselt kasutatakse õunaäädikat juuste loputamiseks palsami asemel. Vanniveele lisatud õunaäädikas aitab punetuse ja päikesepõletusega. See võib vähendada tselluliiti ning aidata konnasilmade korral. Õunaäädika seespidiselt kasutajad väidavad, et see suurendab immuunsust, leevendab allergiad ja aitab säilitada keha happe-aluse tasakaalu. Õunaäädikas on abiks seedehäirete puhul, kiirendab ainevahetust ja vähendab magusaisu, olles seeläbi abiks kaalu kaotamisel.
Sobib nii joogiks kui ka salatikastmeks
Raudne reegel õunaäädika lahjendamise kohta on 1tl klaasi vee kohta, vajadusel võib lisada veidi mett või vahtrasiirupit. Samal põhimõtte kohaselt võib kuumale veele lisada kaks supilusikatäit õunaäädikat, kaks supilusikatäit sidrunimahla, maitse järgi mett, kaneeli ning cayenne’i pipart.
Lisaks võib äädikat kasutada salatikastmeks, mis sobib klassikalise tomati-kurgisalati peale hapukoore asemel. Selleks tuleb segada kokku veerand klaasi oliiviõli kolme neljandiku õunaäädikaga, lisada sellele supilusikatäis suhkrut ning maitsestamiseks tilli, soola ja pipart. Kellel aga tõesti ei õnnestu äädikat kuhugi ära peita, saab seda tarbida kapslitena.
Palsam ihule ja hingele
Palsamiäädika nimetus pärineb legendi kohaselt ühelt 12. sajandi vürstilt, kes seda esmakordselt maitstes hüüatas: “See on palsam nii ihule kui ka hingele!”
Palsamiäädika valmistamiseks purustatakse viinamarjad traditsioonilise jalgadega tünnis tallamise meetodi abil. Mahl kurnatakse ja keedetakse, kuniks selle kogus väheneb kahe kolmandiku võrra. Saadud vedelik pannakse käärima äädikapärmi abil. Äädikas villitakse puidust tünnidesse ning igal sügisel toimub äädika ümbervalamine.
Laagerdumise jooksul aurub äädikast välja vett ning äädikas tõmbab endasse puutünni lõhnu ja maitseid. Õige palsamiäädikas on tume siirupitaoline vedelik. Vaid väike tilgake palsamiäädikat annab viimase lihvi roheliste salatite kastmetele, kauniviljadele, puuviljadele või suupistetele. Valmistatakse ka õrnema ja kergema maitsega valget palsamiäädikat, mida kääritatakse alla aasta.
Kindlasti tuleks palsamiäädikat valides silmas pidada, et sellele poleks lisatud suhkrut ega värvaineid – kui ökopoodides on reeglina müügil puhtad äädikad, mille magusus on pärit naturaalsest käärimisprotsessist, siis tavapoe äädikariiuli ees tuleks teha valik väga hoolikalt.
Ka palsamiäädikal arvatakse olevat tervistavaid omadusi, kuna see aktiveerib immuunsüsteemi, rahustab köha, varustab organismi A, B ja C vitamiinide ning mineraalainetega. Kosmeetikas kasutatakse seda kõõmavastase vahendina ja nägu pinguldavates eliksiirides.
Palsamiäädikas toob esile ja täiustab kõikide roogade maitsed. See sobib ka neile, kes soovivad kasutada vähe soola, kuna annab täiusliku lõhna- ja maitsebuketi ka kõige maitsetumale toidule.
Palsamiäädikat võib proovida ahjuliha ja -kalaga, kõvade juustudega ning kastmeks kõikidele külmadele salatitele, kus palju rohelist. Klassikaliselt kasutatakse seda tomati-mozzarellasalatil.
Allikad:
